Pulmade alguses – registreerimise tseremoonia eel ja järel – pean pulmavanema ülesandeks ennekõike inimestele olulise info jagamist. Inimesed saavad end hästi tunda, kui nad teavad – kuhu sõita, kuhu koguneda, kui palju on aega jmt. Olen “elusaks infotahvliks”Soodustan esimesest võimalusest peale inimeste omavahelist suhtlemist ja leian võimalusi, et vähendada “algul-ei-saa-vedama” tunnet.
Peo arenedes tuleb vaadata, et kõik, mis plaanitud, läheks kavakohaselt. Olen paindlikult valmis igasugusteks muudatusteks sõltuvalt peo sujumisest ja noorpaari ning külaliste eelistustest, et valida soovitud meeleolu saavutamiseks parimad tegevused.
Põhimõtteliselt arvan, et pulmas on kõik võimalik, mis pruutpaarile enesele meeldib. Mida ainulaadsemaid lahendusi valida, seda meeldejäävam on kõik nii külalistele kui ka abiellujatele enestele. Vanades kommetes on palju toredat, aga kui kaasaegsed inimesed eelistavad teistsuguseid asju, siis tuleb valida niisugused tegevused, mis tunduvad endale meelepärased. Ühtegi osa pulmast ei pea korraldama ainult selle pärast, et “nii on alati tehtud” või et “mis muidu sugulased arvavad”. Minu poolest on kõik võimalik, lepime kokku ja teeme ära 🙂
Loe ka edasi siit: mida ma pulmas ei tee
Pulmad.ee-sse panin ükskord kirja, mis ma arvan pruudi röövimisest. Seda saab lugeda siit.